Vahuveine tehakse kas traditsioonilisel Champagne või lihtsustatud Martinotti meetodil. Champagne meetod on töömahukam ja alati kallim, teine kääritamine on pudelis ning tavapäraselt on minimalne aeg millal pudeleid hoitakse horisontaalselt keldrites vähemalt 2,5-3 aastat. Martinotti meetodil tekib naturaane CO2 suuremates kääritamise mahutites ja protsess on lühem. Sellel meetodil valmistatakse Itaalias enamus Spumante, Frizzante ja Prosecco vahuveine.
Põhja Itaalias Venetos asuv Prosecco ala on Euroopa üks suuremaid vahuveinide tootmise piirkondi. Peamine viinamarjasort on siin Glera.
Prosecco piirkond jaguneb erinevateks alampiirkondadeks, Valdobbiadene DOCG peetakse üheks parimaks.
Hispaania kuulsaim vahuvein Cava peab olema valmistatud ainult traditsioonilisel meetodil (teine kääritamine pudelis). 95% Cava’dest toodetakse Kataloonia piirkonnas Penedès küla Sant Sadurní d’Anoia lähedal. Cava võib olla nii Blanco kui Rosado. Traditsioonilised viinamarjasordid on Macabeo (tuntud Rioja piirkonnas Viura nimega), Parellada ja Xarel-lo. Lubatud kasutada ka Chardonnay ja Malvasia ning punastest sortidest Pinot Noir, Garnacha, Monastrell ja Trepat. Trepat on lubatud kasutada vaid Rosado valmistamisel.
Cava ei ole üksinda eraldi olev DO vaid seda tohib valmistada reeglite järgi mitmetes piirkondades: Pais Vasco/ Catalonia / La Rioja / Aragon / Valencia / Extramadura / Navarra